Peatükkide lõpetamine

On peatükke, mille lõpetamine ei taha kuidagi edeneda. Vahel jääb tunne, et mõni peatükk lausa kulgeb paralleelselt teisega ja ei taha kuidagi oma otsi kokku võtta. Venib, venib ja venib... kuni tuleb see lõplik emotsioon, mis asja lõpule viib. Kui ikka viib. Kas võib olla, et on peatükke, mis mitte kunagi ei lõppegi?
Samas on neid peatükke, mille lõpetamine käib nii kiiresti, et pärast ise ka ei saa aru, kuidas see küll nüüd nii läks. Mõni peatükk on aga ka selline, mille lõpetamisest ei saa isegi õieti aru. Korraga avastad, et oled ammu ammu juba täiesti uues loos. Uutes tegemistes ja uut tegelastega. Eriti juhtub see alapeatükkides ja alaalapeatükkides.
Mõni peatükk on nagu üheleheküljeline luuletus. Luuletus, mida pead lugema mitu korda, enne kui täpselt aru saad, mida seal öeldud on.