Edasi

On hetki, kust saab ainult edasi liikuda. Olen selleks liialt kaugele läinud, et nüüd katkestada. Jätta pooleli uskumine sellesse, mis on mind juba nii kaugele toonud. Kuigi kohati tundub, et lihtsam oleks leppida, et ei leia seda mida otsin. Kuid kuidas ma siis endale peeglist otsa vaatan? Pigem siiski edasi. Sinisilmselt ja uskudes. Selleks, et saaksin iseendale kinnitada: olen elanud oma elu just nii nagu olen uskunud.

Kirjutamine

Sinkohal pean Kerliga nõustuma. Kirjutad pigem siis, kui midagi on halvasti. Siis kohe tekib tahtmine see miski enda seest välja saada. Ja kirjutamine on selleks üks väga hea võimalus. See tundub meie üleüldine viga olema. Halba püüame endast välja lasta, kuid heaga koonerdame. Kasvõi juba meie sõnavara. Kui palju on sõnu selleks, et kirjeldada kui halb tuju meil on. Kuid seda kuidas head väljendada, selleks on vähe sõnu.

Traditsioonid

On ütlemata tore, et on olemas traditsioonid. Et jõuludele eelneb advendiküünalde põletamine; et Haapsalus tuleb sõita viigi ringi; et Riin peab sünnipäevasid mereääres; et kohtudes kalli inimesega, kallistad; et jaanipäeval saavad sõbrad kokku; et jõulupeod Haapsalus on alati oma traditsioonidega; et ....