Igaühe lugu

Kui palju väikeseid lugusid on meie elus, mida võiks teistele jutustada. Kuid teada saavad neist vähesed. Kui palju on pisikesi juhtumisi, mis tegelikult moodustavad seebiooperi. Juhtumised on erinevad: kellel nö igapäevasemad, kellel kohati uskumatumad kui film, mis kinolinadel jooksmas. Iga inimese elust saaks kokku ühe põneva jutustuse. Ja alati erinev: jutustaja enda nägemus, enda interpretatsioon, enda valitud vaikimised ja tähtsustused.
Põnev on kuulata-vaadata neid lugusid. Põnev on olla teiste lugudes üks osatäitja. Põnev on valida enda lugudesse tegelasi ning jutustades anda kõigele enda nägu- enda käekiri.
Kui palju me ise saame oma lugude käiku määrata? Kui palju me oskame ette arvata, mis järgmiseks tuleb? Kui palju me ise selles seebiooperit näeme?

Otsekohesusest

Mitte ei saa ma aru, miks te inimesed ei julge elada? Miks te ei julge olla otsekohesed? Vahest mõtled küll, et kuidas keegi saab ikka nii otse öelda, kuid samas kui pead lävima inimestega, kes ei suuda üldse otsekohesed olla, siis saad aru, et see otsekohesus on siiski tunduvalt etem. Ja minu meelest on nii, et see mitte otsekohesus teeb tegelikult rohkem haiget kui otsekohesus.

Jagamisest

Tahaks jagada. Tahaks jagada seda hellust ja hoolimist, mis minu sisse on kogunenud. Tahaks üle külvata sellega terve maailma. Ka sinu!

Kurbus

Nii nagu ma oskan olla õnnelik, võin ma olla ka kurb. Lausa õnnetu. Kogu hingest. Ilma hinnaalanduseta enda ja teiste vastu. Nii kurb, et tunned, et rohkem lihtsalt ei ole võimalik. Nauditav.

Head tunded

Võin öelda: "mul on vedanud: ma oskan olla õnnelik". Sest näiteks praegu olen ma õnnelik. Õnnelik olemise hetke ilust. Õnnelik, et minu ümber on toredad inimesed. Õnnelik, et mul on Kadri kellele võib öelda, et ma olen õnnelik.
Olen õnnelik inimene. Mul on pisiasju, mida nautida. Mul on sisemist rahu, mis teeb olemise heaks. Mul on oskus armastada. Olen õnnelik, et minu elus on inimesi, keda armastada ja kalliks pidada. Olen õnnelik, et saan tunda nii palju erinevaid emotsioone nagu elu mulle toonud on. Olen õnnelik selle üle, et olen just see, kes ma olen. Iseendaga rahulolevalt.

Olen õnnelik, et päike piilub pilveservast varem või hiljem.

Hääl kaugusest

Ihh.... Kuidas võib muuta olemise rõõmsaks see, kui telefon heliseb ning inimene, kellest pole kaua kuulnud, on valinud telefonis sinu numbri. Nii ütlemata hea on kuulda selliste inimeste häält, kuulda kuidas neil läheb...
Nii uskumatult tore on see, et kõne võibki tulla kuskilt kaugusest. "... Aegna saar hakkab seljataha jääma..."; "Istun siin Emajõe kaldal..."; "Maandusin just Oslos."

sõnumine

Küll sellel sõnal on ikka suur jõud. Vahel tekib tunne, et olen midagi ära sõnanud. Ja miskipärast kui ise järele mõtlen on see sageli seotud sõnaga ehk. Ehk kohtume, ehk juhtub seda või teist. Ega ikka ei juhtu küll.
Või teine võimalus, mida olen hoolega püüdnud vältida. Nimelt kui ütled kellelegi, et vaata, et nii või naamoodi ei juhtuks- siis raudselt juhtub. Ajab keegi kohvi ümber või kukub minu kõrval. Seega näägutamine ise aitab kaasa sellele, et asjad läheksid valesti.

Arvuti lahti

Mis on esimene asi, mida sa teed kui arvuti on käivitunud? Aga järgmine? Ja mida sa peale seda vaatad?
Minul on küll oma rütm. Kõigepealt kõik 5 postkasti läbi vaadata. Järjekord sõltub sellest, kust midagi põnevat oodata on. MSN. Peale seda vaatan blogisid. Siis veel mõned lehed, kuhu piiluda ning ongi kõik. Inimesed, mida te peale seda teete? Mina ei ole küll suutnud kuidagi omandada seda kunsti, kuidas internetis/arvutis lihtsalt aega surnuks lüüa. Olen küll püüdnud, kuid see tundub nii mõttetu. Vahel isegi natukene õnnestub, kuid ühel hetkel tundub see ikkagi aja raiskamisena.
Kas olen ma tõesti nii ideede vaene? Kas mind huvitavad liialt vähesed asjad?

Ära

Tore on minna. Tore on avastada maailma. Tore on muutuda üheks pisikeseks osaks seal, kus igapäevaselt ei viibi. Vaadata, jälgida ja ka imetleda. Kohati leida asju, mida koduses keskkonnas rohkem hindama hakata. Tore on lasta oma mõte vabaks igapäevarutiinist. Tore on olla hetkes mis kirgastuvad oma erilisusega.
Tore on tagasi tulla. Tore on oodata hetke kui kott prantsatab kodupõrandal ning saad maanduda enda voodisse. Tore on tunda, et keegi on sind oodanud. Tore on näha "minu" inimesi :)

Mul on hea meel, et igas minemises on tulemist ja igas tulemises on uut minemist...

Tunded enda sees

Miks on nii, et on mingieid tundeid ja emotsioone, mida ei tohi välja näidata? Sest nende väljaelamine võib muuta kellegi teise kohmetuks, ebakindlaks ning sageli omistatakse sellistele tunnete väljaelamistele rohkem tähendust kui võibolla emotsioon ise kannab.
Samas, miks ma ei võiks rääkida sellest mida tunnen või mõtlen? Jagamine on ju hea emotsioon. Miks inimesed seda kardavad? Miks peaksin end tagasi hoidma ja näiteks mitte helistama? Miks peaksin end tagasi hoidma ja praadima selles tundes, et nii väga tahaks lähedust?
Kas tõesti on siis lihtsam olla vähem emotsionaalne: olla väiksemas emotsionaalses kõikumises, ning seeläbi muuta oma elu kergemini hallatavaks. Kergemini kontrollitavaks.
Mina tahan olla emotsionaalne edasi. Kelle jaoks seda on liiga palju: minu elu läheb ikka edasi. Kes suudavad sellega kaasa minna: olete minu inimesed :)

Tark ei torma

Tark võtab endale aega mõelda ja asju analüüsida. Tark ei kiirusta oma arvamuse väljaütlemisega. Tark laseb asjadel omas rütmis liikuda.
Aga mis saab siis kui lihtsalt mõtled ja analüüsid kiirelt? Kujundad kiirelt oma arvamuse... Kas võivad olemas olla kiired targad ja mitte nii kiired targad? Või need kes on kiired ikkagi tormavad?

Elukooli vahetund

Hea ja õpetlik ning meelelahutuslik hetk...?
Seisak? Uus dimensioon?

Tunne

Mingi tunne kriibib seestpolt. Kord koputab vastu pead ning siis poeb kõhtu. Vahel pesitseb jalgades ning aegajalt on südamesse pugenud. Tee mis tahad, ikka on ta kuskil olemas. Mõnikord annab endast rohkem märku ning vahel on endale vaevuleitava nurgakese valinud. Ikka olemas ning aina rohkem ja rohkem endale tähelepanu nõudev.

Kõik on uus...

... septembri kuus. Kas poleks tore? Võibolla olekski mõistlik mingites asjades teha restart ning lastagi uutel asjadel tulla. Tulla uutel mõtetel ning lasta ka uusi inimesi enda ellu. Teha uusi asju, mida varem teinud ei ole. Läheneda asjadele uutmoodi. Tunda uutmoodi.
Usun, et see on hea mõte septembrisse kaasa.