Iseendaga riidlemas!

Mõnikord on vaja, et keegi su maailma raputaks. Muidu võib reaalsuse tunnetus paigast minna.
Kust ma võtan julguse, et inimesi enda tahtsi lahterdan. Vaatan peale ja ütlen, et see on nüüd seda tüüpi inimene... ja eeldatavasti käitub ta nii ja teeb naa.
Kust ma võtan julguse teisi kritiseerida? Millise õigusega võin mina öelda, et midagi on õige või väär. Või et midagi tuleks just nii teha. See on vaieldamatult õige, mis ma ütlen- aga ainult minu maailmas. Kellegi teise maailmas ei pruugi see nii olla.