Ühe loo algus

Kõnnin vastu kevadele. Taevas on õrnroosakas loojuvast päikesest. Õhk on karge, kevadiselt karge. Linn on rahulik nagu pühapäeva õhtule kohane. Trollini on aega ja kõnnin järgmisesse peatusesse ja siis veel järgmisesse. Sümboolselt... Vastu kevadele ootamata lihtsamat vstupanu. Jätmata omale ebaratsionaalselt kasutatud aega.
Eelnev nädal on olnud pöördeline. Pööranud mind ja minu maailma.
Kõik sai alguse meie tutvusest paari nädala eest...

Elu on korduv..

... ütleb ikka üks mu hea sõber. Ja ongi. Taaskord on. Ja esmapilgul ei saagi aru kui väga. Vaid alles siis kui asjad on toimunud.
Minu uuele peatükile eelnenud lehekülg näeb välja samasugune nagu ka sama peatüki algus oli. Kirkalt, hullumeelselt äärmustega mängides. Ring sai täis. Olen parem kui varem, kuid seda ainult iseenda jaoks. Milline saab olema järgmine elu õppetund?

Kevadised kärbsed

Kas oled püüdnud kunagi kevadist kärbest tappa? Aga liblikat? Aga noppida esimest kullerkuppu? Lumikellukest? Püüdnud lugeda pilvi? Jooksnud järgi tuulele? Ah... mis, mis!?!?
Mõttetuse terviseks. Veski tervisek. Elu mõttetuse terviseks. Ilu terviseks. Olematuse terviseks. Katuste terviseks. Olemise ilu terviseks! Eesmärkide ellimineerimise terviseks...
Elagu elu... elagu surm... elagu armastus... elagu tantsimine ja inimeste nõrkused.
Ahoii...

Kevad

Lõpuks ometi on kevad käes. On minu peos ja on minu ümber. Päike paistab soojalt. Teeb põsed punaseks. Õhk on nii kerge. Hing on õnne täis. Liblikad juba lendavad. Tuviparv rohelisel murul kudrutamas. Kõik tärkab. Lootusrikkalt. Uuelt. Kordumatult. Päike paistab soojalt. Teeb seest olemise nii soojaks. Kevad on õnnelik.

Kurb

Täiesti uskumatu, kuidas võib mõjuda ootuste mittetäitumine. Eriti kui oled milleski apsoluutselt kindel. Ootamine iseenesest on mõnus. See teadmine, et varsti midagi juhtub ning iga hetk toob selle lähemale. Ja kui siis ikkagi ei juhtu, on ikka paganama halb tunne. Kohe selline kurbus tuleb hinge, et ei tea kuidas see sinu sisse kõik ära mahub.

Millal kirjutan...

... kirjutan siis kui emotsioonid on kõrgel plusspoolele võnkumas või siis kui sügaviks on suur. Kirjutama panevad eriti tugevad emotsioonid. Kui ei kirjuta, siis on kuidagi rahulik aeg. Pole lihtsalt väga palju, mis enda sees nii oluline oleks, et seda välja peaks kirjutam.

Ilusatele hetkedele

Ilusatest hetkedest tahaks jätta maha mõne märgi. Pildi, eseme või midagi, millega see hetk meenuks. See kirjutis siin jääb ka ühte ilusat hetke meenutama ;)

....

oli ikka. Olid minu mõtted, millega nüüd dialoogi pean...

...

Käisin siin. Kedagi teiste ei olnud...

Kangesti tahad

Kui ma midagi ikka vägaväga tahan ja kogu oma mõttejõu sellesse asja panen, kas ma siis saan selle? Sõltub soovist ma arvan. Ükskõik kui väga ma ka ei mõtleks, tõenäoliselt see miljonilist lotovõitu mulle ei too. Aga mingid asjad, mis on must endast otseses sõltuvuses, nende puhul usun, et on lootust. Praegu mõtlen ka. Ehk läheb õnneks...