Oluline asi minu elus

Minu elus on üks väike ese, mis on mulle ülioluline ning milleta ma oma elu ette ei kujutaks. Pisikene masin, millest kostuvad olulised helid. Hääled. Minu sõprade hääled. See masin toob mulle emotsioone ning lõbusaid lugusid. Toob mulle igapäeva rutiini ning olemise hetkede kaja. Toob külajutte ning muidu jutte. Toob mulle kindlustunde, et saagu mis saab, sõbrad on ikka olemas, ükskõik kui kaugel nad tegelikult paikneks. Mulle meeldib kui see pisikene masin laulab tuttavat laulu, et anda mulle märku: keegi tahab sinuga rääkida. Mulle meeldib, et see pisikene masin on mul käepärast, kui mul tuleb tahtmine ise midagi jagada, küsida, rääkida. Mul on ütlemata suur heameel, et kunagi üks tark mees leiutas imelise masina nimega telefon!

Mõtisklus vaikimise hetkel

Olen vajunud sügavasse musta nahktooli, millega saab end mõnustalt keerutada ja pisut õõtsuda ka. On vaikimise hetk. Mina mõtlen ja sina teed tööd. Nii hea on vaadata kuidas sa vaikselt tegutsed. Jälgid, et kõik läheks nii nagu peab. Vajutad mingile nupule, siis mingile teisele.... Ja siis vaatad minu poole ning naeratad. Naeratad nii, et ei teki mingitki kahtlust: selles naeratuses on hoolimine. Ja ainult sina suudad hoolimist niimoodi väljanäidata. Väikeste, kuid oluliste asjadega. Oled andund mulle palju. Näiteks tundub täiesti uskumatu, et olen oma kingapaelu veerand sajandit sidunud nii, et paelad võivad lahti vajuda. Ja siis tuled sina ning seod mu paelad ning näitad, et teistpidi sidudes nii ei juhtu. Uskumatult oluline hetk mu elus, mida oleme näinud ainult sina ja mina.

Sõprusest

Mind teeb murelikuks mõte..., et inimesed on pidevas kaaslase otsingus. Need, kes kaaslast veel leidnud ei ole. Nad tutvuvad uute potensiaalsete inimestega. Veedavad koos aega. Hea on. Aga pole ikka see päris õige asi. Ning siis kaotakse teineteise jaoks päris ära. Miks on nii, et kui inimene ei ole sulle õige kaaslaseks, siis temaga suhtlemine on kohe mõttetu? Miks ei saa sellisetest asjadest sõprust? Eeldused selleks ju on. Või leitakse lihtsalt, et edasine suhtlemine on ajaraiks? Sama aja peaks kasutama uutele potensiaalsetele kaaslastele. ..., et liiga palju inimesi käivad meie elust läbi, jätavad jälje ning kaovad igavikku, kus ei tohiks nende koht olla.