2008-03-31

Suveajaliselt

Nonii, ongi käes kaua oodatud suveaeg. Tõusmine on küll raske, kuid teadmine, et nüüd ei olegi suvi enam väga kaugel paneb naeratama. Kiire hommikune sättimine, sest kella tuli ikka mitu korda edasi panna, ning ongi aeg kodust välja tormata.
Mina, kes ma muidu kunagi ei jookse ühistranspordi peale, pean täna siiski tegema väikese spurdi kontsasaabastega. Miks ma küll just täna otsustasin seelikuga tulla...
Väljun Tõnismäe peatuses, et edasi trolliga minna.... aga trolli ei tule... ei tule. Jahe hakkab. Ikkagi ju seelikuga.
Lõpuks peale pikka ootamist saabub transpordivahend, mida ootasin. Ja mida ka paljud teised olid oodanud. Troll on inimestest pungil. Aga noh kuna tööle on vaja saada, siis litsun endki sinna sisse. Enam nii väga ei naeratagi. Ainul muigan sellele, kui üks vanamutt püüab alustada spurti tühjale istmele (ma ei ole kunagi aru saanud, miks inimesed ei istu, kuigi troll on paksult inimesi täis. Lihtsalt blokeerivad oma kehaga vakantse koha, et ka keegi teine sinna istuda ei saak). Meenub kohe eile loetud Mart Juure huumorikool. Aga kuna tundub, et tädi on algaja, siis teeb ta kolm nö. valestarti. Nimelt tema kõrval olev naisterahvas blokeerib ta tee kolmel korral kuna liikuvas ühistrantspordis on siiski vaja kuskilt kinni haarata kui juht on otsustanud pidurdada või hooliselt kiirendada. Niisiis tädi on leidlik ning väljub järgmises peatuses, et siis kohe esimesest uksest hoopis siseneda. Ja nii ta selle koha omale saigi. Uskumatu leidlikus ja visadus, millega vanainimesed ikka lagedale võivad tulla.
Taaskord kirun, et kontsaga saapad jalas on. Tasakaalu hoidmine on raske aga õnneks on nii kitsas, et kukkuda ei saa ikka kuhugi. Ja miks ma küll omale nii suure käekoti olen valinud? Natuke veel ja saabubki Linnutee peatus. Koolinoored väljuvad. Kohe lahedam olla. Isegi pleieritest tulnud kakofoonia kaob. Jääb ainult üksik vene diskotümps mängima...
Lepistikus saan istuma. Minu kõrval istub tigeda näoga neiu. Minugi naeratus on kuhugi ära kadunud....

Kommentaare ei ole: