Süüdi!?!?

Kas olen süüdi, kui ei käitu oma sõprade jaoks ootuspäraselt ja sean iseenda heaolu prioriteediks? Ise tunneksin end küll süüdi. Kas olen süüdi kui ei käitu enda jaoks võõra inimese jaoks ootuspäraselt ja sean iseenda heaolu prioriteediks? Natukene nagu tunnen. Aga mõistuse hääl ütleb, et tegelikult peaksin ikka endale elama, mitte teistele. Mitte neile, kes mind ei tunne ning kelle jaoks olen lihtsalt mingi nimi ja nägu, mida nad miskipärast teavad. Samas ega see ilus ei ole. Kuid vaadates meie ühiskond ning seda kui palju on pealiskaudsust ning isekust, siis peaksin vist ikka südame kõvaks tegema ja mõistuse häälel valitseda lasta.