Täna hommikul tööle sõites nägin seda multifilmi päkapikku, kellega alati midagi juhtub. Ainult habe oli puudu. Ja kuna teatavasti päkkapikudel sugu ei ole, siis ei teki ka selles osas probleeme.
Kunagi kohtasi Haapsalus aga raamatust "Unemati Rannakülas" tuntud nõida. Jalutas teine rahulikult Jalakta tänaval, seelikusabad ja lokid tuules lehvimas. Värvikirev ja emotsionaalne.
Ja ühes kohvikus nägin hiljaaegu väikes Tjorvenit tegutsemas. Pootsman oli õues ootamas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar