Naeratus

Läksid. Lehvitasid veel väravas. Ja naeratasid. Naeratasid oma hoolivat naeratust nagu saad ainult sina seda teha. Sest sina oled mind näinud just niisama lihtsalt nagu ma olen. Sina oskad hinnata seda huvitavat sõprust kuhu sisse mahub nii palju väikseid maailmi. Ainult neid, mida teame meie kaks. Mida teab meie sõprus. Sõprus, milles on nii palju hoolimist. Tingimusteta. Alati olemas. Ja see ei kao mitte kunagi. Kindel ja hea teadmine, mis võib nii mõnelgi raskel hetkel osutuda olulisemaks, kui sa ise arvata oskad. Jah, see jutt on sulle, kes sa ikka küsid mu käest, et ma ei ole ammu kirjutanud. Kuigi tean, et sa ei pruugi nüüd uutes tuultes seda juttu niipea lugema sattuda ;)