Kevade ootus

Kevade ootus on vallutanud suure osa mõtetest. Rohkem kui tavaliselt. Tundub, et võrdeliselt lumekuhjade suurusega. Aga nagu need kuhjad ei sula, ei paista ka kevadet veel väga kuskilt. On üksikuid helgeid hetki, kui päike nii-nii soojalt paistab, kuid mis rõõmu sa sellest ikka nii väga tunned, kui selle aja kontorilaua taga pead veetma.
Ootan pingsalt, millal saab tunda kevade lõhna. Millal tekib puudele see imetabane rohe-punane kuma, mis ennustab, et paari nädala pärast on puudel esimesed lehed. Ootan sinilillede aega. Ootan vete voolamise vulinat. Ootan tärkamist ning elujõudu.